This is an automated archive.
The original was posted on /r/eesti by /u/Parimnimi on 2023-08-18 08:57:26+00:00.
Mulle tundub, et see teema on meil suht stigmatiseeritud. Sellest millegipärast häbenetakse rääkida - vb sest paljudel seostub see aastakümnete taguste petturfirmadega, kes tulevad pärast su ukse taha kaikad käes, ning sõltlastega, kes ei oska oma rahaga käituda (kuigi sõltuvused ei tohiks ka olla tabuuteema). Samas tänapäeval on see valdkond palju paremini reguleeritud, ning sellist teenust pakkuvad firmad hindavad krediidivõimеkust täpselt samamoodi nagu pangad.
Avasin üleeile krediidikоntо. Tundsin, et see pole asi, millest julgeks rääkida sõpradele-lähedastele... Ja siis mõtlesin: "Aga miks? Mis häbiväärset on selles, et sul on ajutiselt halvem seis?"
(Okei, mu olukord on võibolla veits ebatavaline, sest mul on projektipõhine töötasu, ja nappus tekib üliharva, isegi mitte iga aasta. Aga põhjuseid, miks inimesed võtavad lаene, on tglt seinast seina, ja vaadata neid selle pärast ülevalt alla on mu meelest madal).
Praeguseks on mul kaks sellist kontot. Esimese avasin mitu aastat tagasi, samuti augustis. (Juuli on mu valdkonnas sageli kehv kuu - paljud on puhkustel, ja meie teenust tellitakse harvem. Enamikel aastatel mul siiski joppas ja sain hakkama ilma mingisuguste laenudeta). Avasin, sain kätte puuduoleva paari saja ja tasusin vaikselt poole aastaga tagasi. (Oleks võinud rääkida selle asemel hoopis üürileandjaga, aga eks te ise mõistate, miks ma nii ei teinud).
Too esimene laenufirma pakkus mulle kusjuures eelmisel sügisel suurendada konto limiidi. Suhtusin sellesse tollal ebausaldusega ning keeldusin. Iroonia on selles, et kui ma oleks nõustunud, mul poleks praegu tekkinud vajadust avada teine kоntо. (Apparently seda ei saa tõsta millal iganes sa tahad, vaid ainult siis kui nad ise pakkuvad).
Üks mu sõbranna tegi pärast koondamist teistmoodi - küsis raha meestelt, kellega suhtles. Eks igaüks valib ise, ja ma ei julge otsustada, kumb hakkamasaamise viis on parem (kuigi ta poleks vist oma olukorras kiirlaenu saanudki). Mul on aga hea meel, et mul oli valik - ning ma nkn ei suudaks taluda mingi igava tüübi banaalseid jutte selleks, et ta mind mingi aeg rahaliselt toetaks.
Aga pöördudes tagasi stigma juurde - mille poolest erinevad sellised laenud hüpоteeklaenust või autoliisingust, ja miks hüpoteegist räägitakse siis sageli hoopis uhkusega? (Ma saan aru, et eluasemelаen nõuab ettemaksu, aga see tõesti pole asi, mis teeb sind teistest paremaks). Ei tea isegi, mis ärritab mind rohkem - kas passiiv-agressiivsed naljad sellest, et "käid Selveris, oled rikkur", või hoopis mõndade 3 tonni saavate investeerimiskunnide põlgus nende vastu, kes julgevad elada üürikorteris, jätta IT-sse minemata ning säästud keskmisest palgast tegemata.
Häbi on hoiduda maksudest kõrvale. Häbi on petta oma lähedasi. Võtta lаеnu selleks, et käimasolevas kuus hakkama saada, ei ole häbi.
Rant over.